Juuli keskel toimuski tudengivormeli esimene etapp Suurbritannias. Osalemine sellel võistlusel oli pikalt küsimärgi all, sest vormel polnud veel sellises töökorras, mida meeskond oleks soovinud. Peale pikka katsetuste jada uute mootoritega õnnestus FEST16 siiski sõitma saada, algselt küll tagaveolisena, kuid auto liikus! Otsustasime esimesel etapi igal juhul kaasa teha, et uut vormelit võistlusolukorras proovile panna ning edaspidisteks etappideks kogemusi saada. Kui olime Inglismaale kohale jõudnud, tuli tegeleda auto ettevalmistusega tehniliseks kontrolliks, sest mitmed turvasüsteemid, mis olid võistlustel osalemiseks vajalikud, olid ajapuuduse tõttu Eestis lõpetamata jäänud- need olid vaja kohapeal kiirkorras ära teha. Kahjuks tähendas see meile, et tehnilise kontrolli läbimine hakkas venima ning me ei jõudnud esimestele sõidualadele. Küll aga õnnestus kogu bürokraatia läbida teiseks sõidupäevaks. Meeskonnas oli tunda järjest positiivsemat meeleolu, sest lõpuks saame rajale. Autocross ehk meie jaoks kvalifikatsioon õnnestuski küllaltki hästi. Saime korraliku aja kirja ning läksime lootusrikkalt vastu kestvussõidule. Kestvussõit algas edukalt, ring-ringi järel tundus järjest reaalsem, et õnnestubki kõige keerulisem ala läbida. See, mis tundus veel kaks päeva tagasi suhteliselt ebareaalne, oli nüüd käeulatuses. Kuni… Viimasel kestvussõidu ringil, kui läbitud oli kokku 21 km ja 195 meetrit, hakkas auto tõrkuma , kuni lõpuks peatus sootuks… V I I S meetrit enne finišijoont vormel seisis rajal! Kahjuks oli meie jaoks võistlus sellega lõppenud.

Autot üle vaadates selgus, et vormeli DC/DC konverter kuumenes üle. Ainus võimalus oli meil oma vigadest õppida. Juba Ühendkuningriikidest tagasi sõites oli meil hulganisti ideid, kuidas vältida konverteri ülekuumenemist edaspidi ning olime kogunud teadmisi, kuidas auto lõpuks nelikveoliseks saada. Juba teekonnal tagasi projekteerisid elektroonikud uued trükkplaadid ning saatsime need koostööpartneri juurde tootmisesse. Peale tiimi Eestisse naasmist läks vaid mõni päev, kui uued trükkplaadid olid kohal. Sai alustada kibekiirelt jootmist ning auto uuesti komplekteerimist. Tööga oli väga kiire, sest peagi oli ootamas uus võistlusreis Ungarisse. Kaks nädalat peale Suurbritanniast saabumist, peale pikki unetuid öid garaazis, õnnestus meil lõpuks FEST16 kõik rattad vedama panna. Peale seda järgnesid ülepäeviti testimised Rapla kardirajal ning olime valmis suunduma FS Ungari etapile.

FSH etapp erines meie jaoks Inglismaa võistlusest nagu öö ja päev. Kohale jõudes oli meil töötav auto, tehnilise kontrolli läbisime tänu Silverstonies tehtud pingutustele kiirelt ja probleemideta. Aega jagus kaitsmisaladele keskenduda. Ka rajal liikus auto probleemideta, kuid kuna päris kõikides auto töökindluse näitajates me polnud veel 100 % veendunud, siis ei saanud me liikuda päris oma võimete piiril, aga püsisime siiski kindlalt konkurentsis. Tasuks tubli neljas koht 50 meeskonna hulgas. . Poodiumist jäid küll puudu ainult mõned punktid, kuid arvestades olusid, võisime tulemusega igati rahule jääda.

Peale edukat etappi ei saanud loorberitele puhkama jääda. Otse Ungarist tuli suunduda järgmistele võistlustele Hispaaniasse. Hispaanias võttis meid vastu oodatud kuumus (või siis mitte nii väga oodatud). Päikese käes oli ligi 40 kraadi. Sarnaselt Ungarile möödus tehniline kontroll valutult. Samuti läksid edukalt kõik esimesed sõidualad. Rõõmu tegi see, et võrreldes Ungariga olime rajal nähtavalt kiiremad – vahepealsest auto seadistamisest oli kasu. Tagasilöök tabas meid taaskord kestvussõidus. Seekord oli põhjuseks varem mainitud kuum ilm. Kuigi olime Hispaanias valitseva kõrge temperatuuriga arvestanud ning autole paigaldanud lisaradiaatorid, jäi sellest siiski väheks. Auto kontrolleri temperatuur tõusis lubatud maksimumi lähedale ning vormel hakkas ise võimsust vähendama ning hoogu pidurdama. Seetõttu pidime Hispaanias leppima üldarvestuses 13. kohaga 70 meeskonna arvestuses.

Hispaania etapiga aga meie hooaeg veel ei lõppenud. Eestis Põltsamaal toimus septembris alguses FS veteranide korraldatav Baltic Open. Osa võttis ligi 20 meeskonda, eestlaste kõrval ka tiimid Lätist, Leedust, Saksamaalt, Ungarist. Samuti olid rajal kõik meie varasemad Eestis tehtud tudengivormelid. Baltic Openil õnnestus panna hooajale ilus punkt ning võtta FEST16-ga üldarvestuses esikoht.

Kokkuvõttes võime hooajaga rahule jääda. Lõpuks saame uhkusega öelda, et Eesti tudengivormeli meeskond on arendanud töökindla nelikveolise elektrivormeli, mis suudab ka rajal oma potentsiaali näidata. Hooaja alguses püstitatud eesmärk kaotada auto massilt ligi 30 kg õnnestus ideaalselt. Lisaks kogunes aasta jooksul hulgaliselt kogemusi ja uut infot, mille abil järgmise tudengivormeliga FEST17 püüda rahvusvahelistel võistlustel taaskord poodiumi kõige kõrgemaid kohti.

Edukas hooaeg poleks olnud kuidagi võimalik ilma heade koostööpartnerite ja toetajate abita. Suur-suur tänu neile kõigile!